Ajalugu

Küte sülega metsast, vesi käruga külast

Tohvri hooldekeskuse eelkäija, Suursadama Invaliididekodu, alustas endises Reigi kirikumõisa hoones viie töötaja ja 25 voodikohaga tegevust 1. novembril 1948. aastal. Asutuse direktoriks sai Edgar Pärnsalu ning esimesed hoolealused — üks mees ja viis naist — võeti vastu sama aasta 30. detsembril.

Algusaastad olid töötajate jaoks küllaltki rasked, kuna küttepuud tuli ise metsast tuua, peenestada ja kuuri paigutada ning vesi majja vedada puurkaevust või käruga külast. Lamajaid hoolealuseid pesti „haigete toas“ tavalises pesuvannis. Kuna hooldekodul puudusid transpordivahendid, toodi leiba ja teisi toiduaineid sageli jalgrattaga Kärdlast. Transpordimuret leevendas märkimisväärselt hobuse ostmine 1950. aastal.

1950-ndad kasvatasid voodikohtade arvu

1. juunil 1950. aastal võttis direktoriameti üle Paul Reha. 1953. aastal alustati kapitaalremondi käigus hoone juurdeehitustöid, mille lõppedes 1954. aastal oli hooldekodus 40 voodikohta ja kümme töötajat.

Et ruumid olid siiski ebamugavad ja ajakohatud ning ajapikku tõusis hooldekodusse soovijate järjekord, kasvas vajadus uue hooldekodu ehitamise järele. 1962. aasta lõpul hakati aasta varem sõjaväelastest vabanenud Tohvri sõjaväebaasi hooldekodu tarvis ümber ehitama. 1. aprillil 1966. aastal koliti Tohvrile uutesse ajakohastesse ruumidesse, mis võimaldasid juurde võtta veel 40 hoolealust. Et hooldekodul oli nüüd 80 voodikohta, suurendati personali – 33 ametikohani. 1966. aastal õnnestus hooldekodul saada veoauto ja 1971. aastal ka sõiduauto Moskvitš.

1970-ndail löödi voodikohad täis

Juba 1970-ndatel aastatel Hiiumaal juurutatud vanurite patronaažiteenistuse tulemusel jäid väga paljud vanurid oma kodudesse, kuna said hakkama tänu neid külastanud ja abistanud  patronaažitöötajatele. Seoses sellega vähenes hooldekodu abi vajanute arv. Alguses suunati Tohvrile voodikohtade täitmise eesmärgil vanureid mujalt: palju hoolealuseid tuli näiteks Vääna hooldekodust, samuti Rapla ja Jõgeva rajoonist.

Paul Reha pensioneerumise järel sai 1977. aasta juunis internaatkodu direktoriks Kalju Abel. Tema ajal renoveeriti hoolealuste elumajad, elektrifitseeriti köök, ehitati mahukas külmkamber ning alustati töötajate nelja korteriga elumaja põhjalikku korrastamist.

1980-ndad parandasid elamistingimusi

1980-ndatel aastatel ei peetud eespool kirjeldatud teguviisi enam õigeks ja eakate mujalt toomist piirati, et luua paremad elamistingimused olemasolevatele inimestele.

Kui hooldekodu algusaastatel ja hiljemgi oli igas toas vähemalt kolm isikut, siis 1990-ndateks aastateks oli tervemate hoolealuste majas põhiliselt 1-2 ja lamajate majas 2-3 inimest toas.

1988. aasta jaanuaris asus direktoriametisse Tiit Laja. Tema ajal asendati internaadimajade katused uue eterniidiga, lõpetati töötajate elumaja remont ning tehti korda nende mereäärne elumaja. Lisaks renoveeriti põhjalikult kontor-elumaja saun ja sanitaarremondi said mõlemad hoolealuste elumajad ja vanasse masinamajja rajati müügipunkt. Mõne aastaga rajati kaks uut töötajate elumaja ning täiendati masinaparki sõiduautode NIVA , GAZ-24 ja sanitaarauto RAF näol.

Meditsiiniline abi oli heas seisus: sisustatud oli füsioteraapiakabinet, hangitud hambaravitool, täiskohaga oli tööl meditsiiniõde ning poole kohaga velsker, sisehaiguste arst ja hambaarst.

Taasiseseis­vumisega saabus välisabi

Pärast Eesti taasiseseisvumist 20. augustil 1991. aastal sai hooldekodu olmeabi mitmest välisriigist: Saksamaalt saadeti toitu, Belgiast jahu ja Soomest riideid ning üks rootslasest talumees toetas asutust meditsiiniliste abivahenditega (ratastoolid, vanniistmed, kepid, tugiaparaadid jne).

1992. aasta veebruaris oli Tohvril 40 hoolealust ning majas töötasid jätkuvalt 1966. aastal alustanud õde-perenaine Vilma Sarapuu ja temast aasta hiljem alustanud sanitar Laine Zorkova.

Suured arengud 2000ndatel

Tiit Laja lahkus hooldekodu direktori kohalt 1994. aasta märtsis Hiiumaa maavanemaks ning tema asemele tuli tööle ELMO SÖÖDOR (dr 1994-2002). Meditsiinitööd juhtis Ene Tõldsepp. Sajandivahetusel tehti hooldekodu peahoones, kus asus köögiblokk, mahukas kapitaalremont. Hoolealused koliti selleks ajaks teise majja. Lisaks uste-akende ja põrandate vahetusele tehti hoonesse vesiklosetid, mida varasemalt polnud. Ulatuslik remont tehti veel söögisaalis ja köögis.
Pärast Söödori lahkumist juhtis aastatel 2002-2007 kogu hooldekodu tegevust ENE TÕLDSEPP. Sellesse aega jäi hooldekodu hoovil asuva pesukompleksi renoveerimine 2006. aastal, hoones asuvad tänaseni saun, pesumaja ja katlamaja.

Aasta hiljem ehitati peamaja teisele korrusele juurde administratiivruume ning kolm tuba ööbijatele, eesmärgiga võimaldada lähedastele pikemaid külastusi. Lisaks korrastati hooldekodu mahukas arhiiv.

Aastatel 2007-2010 juhtis hooldekodu MARINA EERO ning perioodil 2010-2012 TÕNIS PIHLAK. 2011. aastal ehitati renoveeritud peamajale KOIT kava rahastusega juurdeehitus. Jaanuaris 2012 loodi hooldekodu haldamiseks SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri. Sihtasutuse juhatus oli kaheliikmeline — LIA VARA ja ARNOLD STRÖM juhtisid hooldekodu tegevust aastatel 2012-2014.